{"id":5685,"date":"2020-04-20T16:00:54","date_gmt":"2020-04-20T12:00:54","guid":{"rendered":"http:\/\/soyqirim.az\/?p=5685"},"modified":"2025-01-18T23:24:06","modified_gmt":"2025-01-18T19:24:06","slug":"evd%c9%99qal-elmsizqalma-az%c9%99rbaycanin-multikultural-muhiti-xinaliqlilar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/link\/5685","title":{"rendered":"Az\u0259rbaycan\u0131n multikultural m\u00fchiti-XINALIQLILAR"},"content":{"rendered":"<div class=\"gallerify-container\"><div class=\"gallerify\" data-allowfullscreen=\"true\" data-nav=\"thumbs\" data-keyboard=\"true\"  data-autoplay=\"true\" data-trackpad=\"false\" data-ratio=\"800\/500\" data-width=\"100%\"><img src=\"https:\/\/soyqirim.az\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/94035981_598534294339933_6914402467543252992_n.jpg\" width=\"525\" height=\"400\" alt=\"\" \/>\n<img src=\"https:\/\/soyqirim.az\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/94016324_598534304339932_3750902945139392512_n.jpg\" width=\"525\" height=\"394\" alt=\"\" \/>\n<img src=\"https:\/\/soyqirim.az\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/93771314_598534357673260_8985355248642031616_o.jpg\" width=\"525\" height=\"355\" alt=\"\" \/>\n<\/div><\/div>\n<p><span style=\"color: #000000;\"><strong>D\u00fcnyan\u0131n etnik x\u0259rit\u0259sind\u0259 yaln\u0131z bir X\u0131nal\u0131q k\u0259ndi v\u0259 yegan\u0259 X\u0131nal\u0131q dili m\u00f6vcuddur ki, bu da Az\u0259rbaycan\u0131n Avropa hiss\u0259sin\u0259 aid Quba rayonuna m\u0259xsusdur. X\u0131nal\u0131ql\u0131lar Az\u0259rbaycan\u0131n \u0259n q\u0259dim sakinl\u0259ri, Xinal\u0131q k\u0259ndi is\u0259 d\u00fcnyan\u0131n \u0259n y\u00fcks\u0259k da\u011fl\u0131q ya\u015fay\u0131\u015f yerl\u0259rind\u0259n biridir. Yerli sakinl\u0259r X\u0131nal\u0131q k\u0259ndini onlar\u0131 b\u00fct\u00fcn pislikl\u0259rd\u0259n, \u015f\u0259r q\u00fcvv\u0259l\u0259rd\u0259n qoruyan m\u00fcq\u0259dd\u0259s bir m\u0259kan hesab edirl\u0259r. 400 ev\u0259 v\u0259 3 min n\u0259f\u0259r\u0259 yax\u0131n sakini olan X\u0131nal\u0131q k\u0259ndi \u00f6zunun q\u0259dim h\u0259yat t\u0259rzini, ad\u0259t-\u0259n\u0259n\u0259l\u0259rini qoruyaraq bu g\u00fcn\u00fcm\u00fcz\u0259 kimi ya\u015fad\u0131rlar.<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"color: #000000;\"><strong>Tarixi m\u0259nb\u0259l\u0259r bildirir ki, x\u0131nal\u0131ql\u0131lar Qafqaz Albaniyas\u0131n\u0131n q\u0259dim tayfalar\u0131ndan biri olmu\u015flar. Bu etnik qrup Qafqaz dil ail\u0259sin\u0259 daxil olub, \u015eahda\u011f \u0259traf\u0131nda yerl\u0259\u015fm\u0259l\u0259rin\u0259 g\u00f6r\u0259 tarixi-etnoqrafik \u0259d\u0259biyyatda &#8220;\u015eahda\u011f xalqlar\u0131&#8221; adland\u0131r\u0131l\u0131r. Yerli sakinl\u0259r r\u0259smi Az\u0259rbaycan dili il\u0259 yana\u015fi d\u00fcnyada b\u0259nz\u0259ri olmayan v\u0259 yaln\u0131z \u00f6zl\u0259rinin dan\u0131\u015f\u0131b, anlad\u0131qlar\u0131 X\u0131nal\u0131q dilind\u0259 \u00fcnsiyy\u0259t qururlar. X\u0131nal\u0131q dili YUNESKO t\u0259r\u0259find\u0259n ciddi t\u0259hl\u00fck\u0259 altinda olan dill\u0259r siyah\u0131s\u0131na daxil edilmi\u015fdir.<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"color: #000000;\"><strong>X\u0131nal\u0131q k\u0259ndinin \u0259halisi \u0259sas\u0259n heyvandarl\u0131q, maldarl\u0131q, qism\u0259n d\u0259 iqlim\u0259 uy\u011fun \u0259kin\u00e7ilik v\u0259 t\u0259r\u0259v\u0259z\u00e7ilikl\u0259 m\u0259\u015f\u011fuldurlar. Eyni zamanda yerli \u0259hali toxuculuqla m\u0259\u015f\u011ful olur, ip \u0259yirir, nax\u0131\u015fl\u0131 paltarlar, \u015fal, r\u0259ngli corablar, xal\u00e7a, palaz toxuyurlar. X\u0131nal\u0131qda yun ipd\u0259n toxunmu\u015f \u015fal Quba q\u0259zas\u0131nda m\u0259\u015fhur idi v\u0259 onu \u0259traf k\u0259ndl\u0259rd\u0259 \u00fcst geyiml\u0259r tikm\u0259k \u00fc\u00e7\u00fcn al\u0131rd\u0131lar. Yun \u015faldan tikil\u0259n \u00e7uxa vaxtil\u0259 k\u0259ndl\u0259rd\u0259ki varl\u0131 adamlar\u0131n milli geyim formas\u0131 olmu\u015fdur. K\u0259nd \u0259halisinin dig\u0259r m\u0259\u015f\u011fuliyy\u0259ti d\u0259rman bitkil\u0259rini, otlar\u0131n\u0131 y\u0131\u011faraq qurudur v\u0259 bu otlardan h\u0259m t\u0259bab\u0259td\u0259 h\u0259m m\u0259tb\u0259xd\u0259 geni\u015f istifad\u0259 edilir.<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"color: #000000;\"><strong>Tarix\u00e7il\u0259rin ehtimal\u0131na g\u00f6r\u0259, X\u0131nal\u0131q k\u0259ndi h\u0259l\u0259 bizim eram\u0131zdan \u0259vv\u0259l sal\u0131n\u0131b. Q\u0259dim yunan alimi Strabon \u00f6z\u00fcn\u00fcn 17 cildlik \u201cCo\u011frafiya\u201d \u0259s\u0259rind\u0259 qeyd edir ki, Qafqaz Albaniyas\u0131nda 26 alban tayfas\u0131 ya\u015fay\u0131r v\u0259 h\u0259min tayfalar\u0131n h\u0259r biri \u00f6z dilind\u0259 dan\u0131\u015f\u0131r. Ehtimal ki, x\u0131nal\u0131ql\u0131lar h\u0259min 26 tayfadan biridir. Ba\u015fqa s\u00f6zl\u0259 des\u0259k, x\u0131nal\u0131ql\u0131lar Qafqazda minillikl\u0259rl\u0259 ya\u015fayan aborigenl\u0259rdir.<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"color: #000000;\"><strong>D\u0259niz s\u0259viyy\u0259sind\u0259n 2300 metr y\u00fcks\u0259klikd\u0259 q\u0259rar tutmu\u015f v\u0259 5000 min illik tarix\u0259 malik olan bu k\u0259ndi Az\u0259rbaycan\u0131n \u201cA\u00e7\u0131q s\u0259ma alt\u0131nda muzey\u201d\u0259 b\u0259nz\u0259dirl\u0259r. \u201cDa\u011flarda ada\u201d adlanan bu k\u0259nd rayon m\u0259rk\u0259zind\u0259n 57 km-lik m\u0259saf\u0259d\u0259dir. Bu q\u0259dim Az\u0259rbaycan k\u0259ndin\u0259 d\u00fcnyan\u0131n \u00e7ox yerl\u0259rind\u0259n turistl\u0259ri g\u00f6rm\u0259k d\u0259 m\u00fcmk\u00fcnd\u00fcr. K\u0259ndin q\u0259dimliyi, tarixiliyi, memarl\u0131\u011f\u0131 v\u0259 co\u011frafi qurlu\u015fu x\u00fcsusil\u0259 x\u0131nal\u0131ql\u0131lar\u0131n \u00f6z\u00fcn\u0259m\u0259xsus ya\u015fam t\u0259rzi turistl\u0259rin diqq\u0259tini c\u0259lb edir. Haz\u0131rda bu k\u0259nd \u201cX\u0131nal\u0131q\u201d D\u00f6vl\u0259t Tarix\u2013Memarl\u0131q v\u0259 Etnoqrafiya qoru\u011funun t\u0259rkibin\u0259 daxildir, qorunur v\u0259 b\u00fct\u00fcn d\u00fcnyada t\u0259bli\u011f olunur.<\/strong><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5688,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ghostkit_customizer_options":"","ghostkit_custom_css":"","ghostkit_custom_js_head":"","ghostkit_custom_js_foot":"","ghostkit_typography":""},"categories":[26],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5685"}],"collection":[{"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5685"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5685\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13374,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5685\/revisions\/13374"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5688"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5685"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5685"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/soyqirim.az\/ar\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5685"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}